Birtavári mearrabuvrrit

Davábealde Birtavári leat dievva mearrabuvrrit bálddabálddalagaid mearragáttis. Gávcci dáin leat ovdamearkkat mearrasámi huksenvuogis 1800-logus. Mearrabuvrrit vurko mearra- ja bivdoreaidduid, muhto dat ledje menddo unnit fatnasiidda.

Foto: Torun Olsen

Nuppi máilmmisoađi áigásaš boaldimiid geažil leat unnán mearrasámi huksenvuogi ovdamearkkat, mat boarráseabbot go 1940-logus. Mearrabuvrrit leat muhtin vátna fysalaš kulturmuittu boares mearrrasámi ealáhusvuogáiduvvamis. Mearrasámit geavahedje máŋgga láhkai resurssaid, mat gávdnojedje mearas, vuovddis, gittiin ja meahcis. Mearrabuvrrit vurkkoduvvojedje viessodárbašiid ja guolástanreaiddut.

Mearrasámit bivde eanemusat Ivguvuonas, muht Finmákkus bivddedettiin lonuhedje sii jáffuid, káfiid ja eará buktagiid pomorain. Dáid lonuhusgálvvuid sii sáhtte vurkkodit mearrabuvrrit dassážii go šattai dakkár siivvu, ahte daid sáhtii fievrredit ruoktot.

Eanaš mearrabuvrrit leat sálvojuvvon russolas čiegat, okta dain lea ceaggehuksehus ja guovttis lea geavahuvvon seaguhus goappáge huksenvuogis. Dat leat huksejuvvon leaibbis. Dáhkkefiellut lea dábálaš luddejuvvon ja ferrojuvvon leaibi. Buot dáhkit leat leamaš muttarduvvon. Mearrabuvrrit sturrodat leamaš 8-12 njealjahasmehtera, ja buot boarrášet buvrrit vealla beoin ja uksa lea leamaš meara guvlui.

VANCCAGOAHTTI

Sivva dasa, manin mearrabuvrrit eai geavahuvvon návstun sáhttá leat, ahte leaibbis hárve oažžu fiellu, mii lea eambbo go 3-4 mehtera. Dát sáhttá maiddái čilget dan manin mearrasámi viesut ledje unnit. Lea dušše okta návstu báhcán, ja iešalddis dat lea darfegoahti fatnasii. Dat lea belohahkii eatnan sisa goivojuvvon ja das lea roaŋkesogiin dahkkon seaidni.

Fjærabuene muitalit boares mearrasámi ealáhusvuogáiduvvama birra mo guollebivdu, šibitdoallu ja meahcci ávkkáStállujuvvui. Mearrasámit bivde eanáš Ivguvuonas, muhto ollusat maiddái guhkkelis dihto áigodagaid. Finmárkku bivddu áigge sii lonuhedje jáffuid, káfiid ja eará buktagiid pomorain. Dáid lonuhusgálvvuid sii sáhtte vurket mearrabuvrrit dassážii go siivvuid dáfus sáhttet doalvut daid ruoktot.

KILDER:

Arkitekturguide for Nord-Norge og Svalbard

Holmenes sjøsamiske gård, Nord-Troms museum

Grepstad, O., K.M. Torheim & G. Dahl (2003) Holmenes gård og fjære

Norges Naturvernforbund, Spor: et temanummer om kulturlandskap, nr 5, 1988