Čáhput

116 km² viiddis meahcceguovlu Olmmáivákkis lea badjel 100 jagi leamašan riidogaskaoapmin giliolbmuid ja stáhtalaš eiseválddiid gaskkas. Olmmáivággilaččat leat álot ávkkástallan luondduvalljodagaid Čáhputguovllus. Guovlu lea adnon guohtun-, bivdo-, ládjo- ja murrendoaimmaide, ja leat doppe viežžan ávdnasiid, ja ođđaset áiggis báikin gos guođohit omiid ja vuoiŋŋastan ja virkkosmahttinguovlun.

ČÁHPUTDUOPMU

Nuorta-Romssa mearrasápmelaččain lei ráđđenvuoigatvuohta geavahanguovlluineaset 1600-logu álggu rádjai. Dalle mearridii Dánmárku-Norgga gonagas ahte dát galggai leat gonagasa opmodat. Maŋŋil vuvde guovlluid muhtin opmodatjobbárii ja de fas báikkálaš gárdinoamasteddjiide. Jagis 1885 osttii stáda Olmmáivákki bajit almenneha, Čáhpuha. Ledje goitge eahpečielggasvuođat gávppi dáfus, ja Olmmáivákki olbmot čuoččuhedje alddiineaset vuoigatvuođa guvlui. Jagi 1920 rájes lea stáda viggan muddet vuovde- ja meahccegeavaheami. Sii váide lobihis murremiid, gáibidedje lihttoláigohanšiehtadusaid, dolle politiijagažademiid ja áite ráŋggáštusaiguin. Báikegotti olbmuin lei garra vuosteháhku stáda seaguheapmái, ja eatnašat jotke atnit guovllu nugo ovdalge. 1990-logus loahpai Čáhput-riidu riektevuogádahkii. Golggotmánu 5. b. jagis 2001 vuite olmmáivákkihat áššis alimusrievttis. Duopmu celkkii ahte báikegotti olbmot oamastit Čáhpuha eatnamiid. Olmmáivákki álbmot lea áiggiid čađa atnán guovllu earet iežá bivdui, guolásteapmái, láddjemii, guohtuneanamin, murremii, geassesadjin omiide, oahpaheamis ja meahcástallamii. Duomu leat máinnašan historjjálažžan sámi vuoigatvuođaid dáfus.

Čáhput Siida 116 km². Opmodagaid rájá.

Les mer om kampen om Svartskogen

GEASSESADJEDOAIBMA

Jagis 1950 ásahedje golbma veaga diehke geassesaji gusaide. Juohke veagas ledje 2-3 gusa. Sii huksejedje geassesaj’gođiid ja gusat ledje aktasašnávehis. Jagiin 1955 ja 1956 ásahuvvojedje geassesajit gáiccaide goappaš bealde joga. 2-3 jagi siste ledje 11 gáicageassesaji ásahuvvon. Doaimmaleamos áiggis guođohedje geassesajis 15 dállodoalu, jaguovllus ledje birrasiid 800 gáicca. Dábálaččat orro geassesajiin geassemánu rájes čakčamánu álggu rádjai. Maŋemus jahki go dáppe lei geassesadji gáiccaide lei 2013:s.

Garra guođoheamit leat hábmen guovllu earenoamášvuođa. Intensiiva guohtun lea hábmen guvlui erenoamáš eanadaga. Romssa Fylkkamánni mielde lea geassesajis sierraluonddut kultureanadat visttiiguin, šaddogirjáivuohta ja historjjálaš čikŋodat. Guovlu árvvoštallojuvvo alimus suddjenkategoriijas. 2019:s guođohuvvojit Čáhpuhis birrasiid 800 sávzza ja 30 gusa. Dasa lassin bohtet vel bohccot Skárfvákki ja Bassevuovddi boazodoalloorohagain,
mat eanaš guhtot duoddaris.

Geiter i Ruovddáš. Foto: Torlaug Eriksen

MEAHCCELÁDJU

Čáhpuhis leat viežžan biepmu ealuide 1800-logu álggu rájes. Nuppi máilmmisoađi rádjái lei stuorra oassi eanandoalloareálas Olmmáivákkis meahcceládjun, ja ollu dain
ledje Čáhpuhis. Lájuin álge čakčageasi, ja dainna sáhtte ádjánit máŋggaid vahkuid. Olbmot idjadedje rissegođiin – goahtelágán suodji maid ledje muorain ja rissiin
ráhkadan ja gokčan rásiiguin. Rasiid láddjejedje liššáin ja goikadedje eatnama alde dahje bajidedje muoraide. Soapmásat atne áziid, main ledje 4–5 doaresmuora muoraid gaskkas, maid čatne sálljabáttiin. Goikeávjjiid rádje stáhkáin, ja daid vižže vulos dálvet reahkasiivun. Ovttaskas veahka sáhtii Čáhpuhis háhkat doarvái biepmu 10–20 sávzii. Olbmot atne dávjá seamma lájuid máŋga jagi maŋŋálagaid.

Nils Hansen bærer en høybør fra en hesje. Manndalen, 1955. Foto: Marta Hoffmann / Norsk folkemuseum.

BIVDU JA GUOLLEBIVDU

Dološ rájes juo leat Čáhpuhis bivdán ja guliid bivdán. Gávdnojit muitalusat govt gottiid leat bivdán bajimusas Olmmáivákkis. Skáidevákkis leat geađgeáidebázahusat, mat soitet leat goddebivddus adnon. Olles guovllus leat bivdán rievssagiid vuovdima váste. Olbmot huksejedje gođiid main orro go ledje bivddus. Lea maid leamašan vierrun bivdit rávdduid duottarjávrriin, ja jogain sáhtii ovdalaš áigge measta beare «viežžalit» borranguoli.

Jan Baalsrud.

JAN BAALSRUDA BÁHTAREAPMI

Jagiin 1940–1945 lei Norga Duiskka vuollástuvvon. Jagis 1943, njukčamánu loahpas vulge Jan Baalsrud ja ieža soalddáhat bivdovanccain Englánddas Davvi-Norgii organiseret sabotevrajoavkkuid. Romssa olggut rittus huomášuvvui vancca ja fallehuvvui. Guokte olbmo massiiga heakkaska, ja ovccis váldoje giddagassii ja maŋŋil sin heakkahuhtte Romssas. Baalsrud beasai báhtui, ja de álggii garra báhtareapmi bealátkeahtes Ruŧŧii. Báhtarettiin oaččui máŋgga báikkiin báikki olbmuin veahki. Baalsrud ollii Vuošvággái návccaheapmin ja heajos muttus, ja maŋŋelaččas geasehedje su duottarvárrái oarjjabealde Olmmáivákki. Go lei 16 jándora leamašan váris, geasehedje su hollui, dás Skáiddis. Olmmáivákkis ledje birrasiid guoktelogi olbmo geat fárrolaga bivttastedje, bibme ja dikšo su. Baalsrud veallái hoalus 17 jándora, ovdalgo Gálggojávri badjeolbmot dolvo su Ruŧŧii. Lassin vehkiide dihte oallugat Olmmáivákkis dán ášši birra. Gait divnnat elle heakkaváras, ja livčče várra ožžon garra ráŋggáštusa jus livčče gávnnahallan. Jan Baalsruda iežas dáhttu mielde, lea su urdna hávdáduvvon Sandeng hávdeeatnamii Olmmáivákkis.

Setra i Svartskogen. Foto: Torun Olsen wernberg

Se bilder fra Čáhput

Foto: Isabell Taknes

Foto: Trond H. Jaklin

Olmmái. Foto. Gudbrand Brustrøm

Infoskilt om tursti: Foto: Torun Olsen Wernberg

Heller brukt ved jakt. Foto: Simon Birkeland Johnsen

Foto: Isabell Taknes

Foto: Isabell Taknes

Foto: Tor Mikalsen

Foto: Tor Mikalsen

Foto: Isabell Taknes

Foto: Tor Mikalsen