MARJ-INGER / MÁRJJ’IŊGÁ

Čálus lea čállojuvvon Ingvild Larsenis Davvi-Romssá jahkegirjái 2022’s.

Márjj’Iŋgá huksii viisoža Áhkávággái nuppi máilmmisoađi maŋŋel. Go Márjj’Iŋgá riegádii 1893’s lei sámegiella Áhkávákki árgabeaivválaš giella. Áiggi mielde álge gilážis Dárogiela maid hupmat, ja de gohčoduvvui dávjá Marj-Ingerin (Marjinger). Su gástanamma lei Inger Alette Johnsen.

Marjinger orui viesus 1946’s gitta 1976 rádjai. 1976 maŋŋel bázii viessu guorosin. 2021’s divui Tor Nilsen viesu, ja dat ráhkaduvvui unna museažin.

Dat guoros viessu

Go Márjj’Iŋgá orui viesus lávejedje olu guossit doppe fitnat. Lei mokta ja lihkadeapmi, illu ja moraš. Go son fárrii eret dáppe 1976’s bázii viessu guorosin. Viessogálvvut, dávvirat ja biktasat báhce vissui. Dálkkit ja riđut ravgo ja gaiko viesu, mii das orui guorosin. Nuppebealde luotta oinniimet viesu gievkkanláseráigge juohke áigodaga čađa. Juohke muohta mii suttái guđii viesu heajubun go lei dálvvi ovdal.

Čuovggaš gievkkanláses

Skábmaeahkediid sáhtii čuovggas ihttit Marjingera gievkkanláses. Lei go oktage viesus? Čuovggaš doalvvui jurdagiid ovdalašáiggi eallimii ja lihkadeapmái, dego muitu vássanáiggis mii livkkiha meaddel. Dat čuovggaš, geaidnočuovggaid speadjalasttin gievkkanláses, buvttii olu fiinna ságastallamiid su birra.

Muitalusat Marjingera eallima ja doaimmaid birra adde movtta Tor’ai huksenvearjjuid ohcalit, ruhtadoarjja Sámedikkis lei veahkkin. Máŋga eaktodáhtolaš diimmu manne prošektii, sihke Tor’as ja eará buriid vehkiin.

DIVVUNBARGU JA MÁHCAHEAPMI

Go divvun álggahii lei viessu olu jo luskkiiduvvon. Buot mii lei viesus govvejuvvui, čorgejuvvui ja vurkejuvvui. Buot panela ja eará bázahusat maid sáhtii nuppes atnit vurkejuvvo. Diŋggát bassojedje ja goikaduvvo olgun. Máŋga mánu maŋŋel dovdui ain dološ sáibbuid njálggahádja biktasiin.

Dáhkki, láhttebielkkat ja láhtti ledje guhppon ja šadde lonuhuvvot. Osiid dimbbárgássas, ja veahá panelain siste ja olgun sáhtii gádjut ja dat adnojedje fas. Ivdni olgoseinniin lei gollán eret logijagiid áigi. Lihkkus ledje bázahusat ivnnis báhcán seaidnái dáhki vuolde. Ivdneiskkus lei veahkkeneavvun ja viessu oaččui fas ovddeš alitivnni seinniide. Maiddai seinniid siste málejedje nu mot ovdalašáiggi ledje.

2021 čavčča gárvanii viessu. Oallugat bohte rahpamii, ja nuorat buolvvat ožžo oaidnit oasi ovdalašáiggi eallimis.

Ealli Musea

Davvi Álbmogiid Guovddáš muitala Márjj’Iŋggá kulturárbbi birra. Viessu lei measta gahčan, muhto dál lea šaddan unna museažin. Muitalusat leat čohkkejuvvon, sihke vurkkodeapmái ja juogadeapmái. Sii geat dovde Márjj’Iŋggá leat muitalan ahte vissui boahtit lea dego vássanáigái boahtit, ja ahte sii govvidit su gievkkanis čohkohallame.

Viesus leat máŋga čajahusa leamašan. Govvadáiddáris Gjert Rognli’as lei govvačajahus rahpamis 2021’s. 2022 čavčča rájes lea Jan Guettler’a árbi doppe muitaluvvon. Guettler finai Áhkkávákkis soađi ovdal, son govvii ja dokumenterii. Su govat, mat heaŋgájit viessoseinniin, addet erenomáš ipmárdusa báikkálaš historjii.

Makkár lei Márjj’Iŋgá?

Olu fearániin Marjingera birra čilgejuvvo son ceaggás nissonin. Son orui okto viesus ja dinii veahkahallamiin ja sistebargguin. Son ii diktán earáid su stivret, ja lei okta dain moaddásis Áhkkávákkis geat eai mannan lestadialaš čoakkalmasaide.

Marjinger lei smáđáhkes, lei buorre olbmuide ja lei bivnnut. Oallugiin gilážis leat buorit muittut sus, dahje leat gullán somás fearániid su birra. Máŋgga gievkkaniin heaŋgá govva Marjingeris go borgguha biipuin.

Eallin illudii ja hástalii. Marjingeris lei heittot gullu, áiggis go ledje unnán veahkkeneavvut. Muhto, lei gievrres nisu ja birgii aŋkke bures beaivvalaš eallimis. Viesus ledje reivvet mat čájehedje ahte sus lei oktavuohta olbmuiguin olggobealde giláža. Ovtta reivves oaidnit ahte Marjinger láddjii suinniid maid sáddii fulkkiide Riehpovutnii.

Muitalusat Márjj’Iŋggá birra čilgejit movttegis nissona, muhto gii muhtomin sáhtii suhttat maid.