Silba

Sara Olsen og Helene Olsen. Foto: Torun Olsen.

Árbevirolaččat sápmelaččat ožžo silbba gálvolonuheami bakte go lonuhedje gálvvuid Lulli Skandinávia ja Ruošša giehmánniiguin. Dál leat máŋga silbarávddi sámi guovlluin geat buvttadit silbačiŋaid main hápmi lea vuolgán juogo gaskaáiggis dahje roggamiin dološ sámi oaffarbáikkiin ja velá iežaset hábmejuvvon čiŋat.

Silbbas lea guhkes árbevierru ja lea guhka adnon čikŋaávdnasiin. Dat vuolgá dan doaivvagis ahte metállaávdnasat suddjejit bahás vuoiŋŋaid vuostá buvttihit lihku. Njuoratmánáide giddejedje smávva soljjuid, šielaid ja basttiid. Diet vierru lea maiddái sámi kultuvrras, gos lei dehálaš bidjat man nu lágan šiella– ávdnasa suodjin bahávuoiŋŋaid vuostá. Ávdnasat sáhtte leat sihke messegis dahje silbbas. Dađistaga atne maiddái silbba rituála symbolan, ovdamearkka dihte gihliide mii lei lávggastatsuorpmas. Silbba lea álki fievrridit mielde, ja lei maiddái dehálaš gávppe- ja lonuhangálvun.

Silba iešguđetge guovlluin

Norgga gollerávddit leat searvan sierra fágaovttastupmái, mii mearkkašii ahte earát eai ožžon lobi bargat gollerávddi bargguid. Bergenis jagi 1568 rájes ja Oslos sullii 1600-logu rájes, lea ortnet mii ii loahpahuvvan ovdal jagi 1839:s. Danin go Bergenis lei aktogávperiekti Davvi-Norggain, de gávdnat dáppe davvin ollu Vestlándda silbba. Sápmelaččat eai dalle eaige dál ge čuovo riikkarájáid, danin gávdnojit gávpeávdnasat mat leat vuolgán eará guovlluin ja eará gávpeoktavuođain, nu go dálá Ruoššas, Ruoŧas ja Suomas. Ollu dát boares čiŋain leat govasteamit.

Gáktesilbbat

Ollugat jearahit makkár silbba sáhttá gáktái adnit. Sivvan dasa lea go oallugat jurddašit bunáda ektui, go bunáda oktavuođas dadjo ahte leat dušše dihto silbbat «gullet» bunádii. Sierra sámi silbbat han eai gávdnon, muhto iešguđet guovlluid silbaávdnasat maid ožžo iežaset gálvvuid ovddas. Ledje seammalágan silbbat maid eará lagasguovllu ja ránnjáriikkaid olbmot ge ožžo. Sámi kultuvrras leat iešguđetlágan vierut makkár gáktečiŋaid atnet, muhto eai gal gávdno njuolggadusat nu movt eanas bunádaid oktavuođas.

Ovdalaš áiggi ii lean olbmuin ráđđi čiŋahit nu ollu silbbaiguin go maid otne dahket. Boares govain oaidnit ahte gávttehasain leat oalle unnán čiŋat.

Dattetge lei silbbas stuorra mearkkašupmi siđaide geain lei ráđđi oastit silbačiŋaid, nu ahte vaikko dat vel billahuvai de čiŋa vurkkodedje. 50-logus ásaheigga Regine ja Frank Juhls Finnmárkku vuosttaš silbarávddi, ja soai oaččuiga ollu billahuvvan čiŋaid divodeapmái. Fylkkas leat maŋŋelis ásahuvvon eanet silbarávddit.