Forside “Arbeidsbok for Lyngenkofta” – Inger Åsli og Henrik Olsen.
Ivgugávtti historjá
Ivgugákti lei anus gitta 1800-logu loahpa rádjai, go guovllu olbmot maŋimus geardde atne gávtti. 1990-logus gákti fas ođđasit ráhkaduvvui ja válde dan adnui. Gákti lea fas šaddan dehálaš mearrasámi govastahkanDavvi-Romssas.
Govvateaksta: Ovdasiidu «Arbeidsbok for Lyngenkofta» – Inger Åsli ja Henrik Olsen.
Bargu Ivgugávtti ođđasit ráhkadit álggahuvvui 1990-logus. Oallugat ledje mielde dan barggus, ja Gáivuona Sámesearvi NSR lei earenoamáš aktiiva dán barggus. Gávttis ođastanbargui leat dárkilit čohkken dieđuid ja gálduid gávtti birra. Sávaldat lei ahte galge ođastit juoga mii lei leamašan anus. Bargu vuolggahii girjjáža Sjøsamisk klesbruk i gamle Lyngen. Girjájžis čilgejuvvojit, sihke Ivgu guovllu ja eará mearrasámi guovlluid gávttit bienalaččat.
Okta dain deháleamos gálduin gávdne jagi 1994 Etnográfalaš dávvirvuorkkás Oslos, gos ledje vurkkojuvvon suillii 40 jagi. Doppe ledje giehtačállosat maid etnográfa, kulturhistorihkkár ja gielladutki Just Quigstad lei geigen dávvirvuorkái gaskal 1938 ja1945. Quigstad lei riegádan Ivgus ja lei čohkken dieđuid, ja čállán bagadusaid 1800-logu loahpa geahčen. Dfanin gávdnojit jagi 1898 rájes bienalaš čilgehusat ja bagadusat movt Ivgu ja Porsáŋggu olbmot ledje gárvvuhuvvon, ja maiddái čilgehusat movt gákteoasit ledje.
Nubbe eará dehálaš gáldu lei juohkoprotokollat. Das gávdne bienalaš čilgehusaid olbmuid opmodagaid birra ja makkár gárvvut sis ledje badjelis dalle 1700-logus. Ivnnit ja gáktái eará gullevaš dávvirat leat bures čilgejuvvon.
jagi 1850 rájes eai leat šat čilgehusat gávdnamis, ja čállojuvvo dušše gákti dahje «finnekofte», ja čilgehusat eai lean šat nu ávkkálačča go mat ovdal ledje.
Gákti – ealli árbevierru
1990-logus gal vásihuvvui ahte gákti lei ođđasit ráhkaduvvon eaige lean nu beare galle čikŋámolssaeavttu, muhto dál gal gákti lea šaddan oassin ealli árbevierus ja lea mealgat stuorit girjáivuohta ja valljivuohta ja persovnnalaš heivehusat. Seamma go eará guovlluin ge, de lea vejolaš oaidnit gii gáktegoarru lea. Vuosttaš gávttit ledje oalle guhkit, muhto dál eai goaro nu guhkes gávttiid, ja lea čiŋahuvvon silbaárppuin ja maiddái iešguđetlágan láđđi adno.
Geahča filmma Dressing up in Sami Identity / Kle seg i samisk identitet/gárvodit sámi gullevašvuhtii
En film av Anita Lervoll og Mahmadou Naman Traore
Fáktádieđut Ivgugávtti birra
- Heite atnimis gávtti 1800-logu loahpageahčen
- Ođđasit ráhkaduvvon 1990-logus
- Gávttis lea raddeleahppi
- Guovllus lei nissongahpir guhka anus
- Dievdogahpir ii leat seamma bivnnut
- Ollu nissonat adnet silkeliinni
- Nissoniid čiŋat leat riskkut (soljjut), suorpmasat ja eará čiŋat
- Silbarahka ja kruvdno sáhttá adnot headjačikŋan
Hvem kan bruke kofte, NRK
