Ivnnit ja lassireaiddut

Go alccat áiggut háhkat vuosttaš gávtti, de dáiddát ohcat makkár ivnnis ja makkár lassireaiddut gullet juste dan gáktái. Movt lea duođaid Ivgu gávtti hápmi?

Ivgu gákti lea oassin ealli sámi árbevierus, ja rievdá dađistaga bivttasvieruid, oktagaslačča hámi ja hutkáivuođaid mielde. Ivnnit, hábmen, čiŋat ja lassireaiddut rievddadallet.

Don válljet ieš ivnni ja ávdnasiid

Ivdni lea čađat rievddadan, nu olbmot  dološáiggis ge dahke ja válljejedje iešguđetlágan ivnniid. Danin don sáhtát ieš válljet iežat gávtti ivnni. Don oaččut ieš válljet láđi maiddái. Láđđi lea buot dábáleamos, muhto oallugat válljejit geahppaset gávttiid juogo bumbolullus dahje earálágan liinni.

Ivgu gávtti hábmen ja čiŋat

Ivgu gáktái lea oktasaš vuođđominsttar. Dan vuođđu lea dat bargu mii dahkkui 1990-logus ja dan mielde movt gávttit dološáiggis ledje.

• Nissongákti: čiŋahuvvo láđđebáttiin olggiin ja sojiin. Ohca ravdejuvvo láđđin ja čiŋahuvvo láđđebihtáiguin mat leat guhkedáleš dahje golmmačiegagat, njealječiegagat ja maiddái riebangolli. Gávttis lea holbi.
• Dievdogákti: čiŋahuvvo láđiin olggiin sojiin, ohca giddejuvvo rohkiiguin dahje  bárggaldagaiguin, ravdejuvvo láđiin ja čiŋahuvvo golmmačiegat ja njeallječiegat láđđebihtáiguin ja riebangolliin. Gávttis lea krávva seammás go maiddái lea luskkostat (guokte rukses ulloárppu vuolimusas).

Gáktái gávdno maiddái vuođđominsttar ja soames njuolggadusa man mielde Ivgu-gákti galgá hábmejuvvot. Ollu bearrašiin ja gáktegoarruin leat maiddái soames bienat, mat dagahit ahte sáhttá gávttis oaidnit guđe bearrasii gullá ja gii dan lea gorron.

 

 Aktuelle lenker

Hvem kan bruke kofte, NRK

Kofteordliste

Kilder

Antonsen, Lene (1995) Sjøsamisk klesbruk i gamle Lyngen, Kåfjord sameforening: Kåfjord

Guttorm, Gunvor (2009) Den samiske drakten i historienes løp i Haugen, B.S.H Norsk bunadleksikon, Cappelen Damm: Oslo

Isaksen, Kjellaug (2009) Lyngenkofta i i Haugen, B.S.H Norsk bunadleksikon, Cappelen Damm: Oslo

Fáktádieđut Ivgugávtti birra