Postkort fra ca. 1890. Kunstner: Karl Uchermann
Dábit ja árbejáhkku - juovllat ja ođđajahki
Ođđaáigásaš mearrasámi juovlaávvudeapmi unnán earrána dáža juovlaávvudeamis. Ovdalaš áiggi ledje ollu árbejáhkut mat gulle juovllaide, ja muhtun dološ vierut gal ain gávdnojit.
Ođđabeaigállát
Árbevierru mii dadjo leat doalahuvvon Olmmáivákkis ”don doloža” rájes lea ođđabeaigálláid ráidu ođđabeairuohta. Dát vierru lea áibbas earenoamáš Olmmáivákkis, ja dadjo leat gili kulturcaggin.
Nuorat ollesšattus ja rávisolbmot gárvodit issoras ja balddonaslágan hámain ámadajus. Hápma lea dahkkon náhkis, masa leat giddejuvvon livskkut, dávttit, debbot ja stárat, ja muđui maid dál gávdne. Dasto sii deaivvadit ođđabeairuohta ja vázzet ráidun gilis. Ulbmil lea riedjat eanemus lági mielde ja ciekkahit balu earáide. Sin vázzin loahpahuvvo dánsumin ja riejain stuorra dola birra
Hápmaduddjon lea oallugiidda dehálaš buđaldus basiid gaskkas, ja hutkáivuohta lea stuoris. Gávccilot ja ovccilot logus maiddái válljejedje ”čábbámus” ođđabeairuohta háma.
Ii oktage dieđe gos dát árbevierru lea vuolgán. Sullasaš árbevierut gávdnojit eará guovlluin máilmmis . Ungáras adnojuvvo dat ng. ”busjoaras” eanemus čalbmáičuohcci dáhpáhussan álbmotfestiválain. Mohács gávpogis deaivvadit nuorra dievddut imašlaš ja rámálmas hámaiguin ámadajuin jahkásaš meanuide. Sii čađahit allajienat neavttašemiid gáhtaid mielde, ja fallehit nissonolbmuid suohkuiguin maidda leat deavdán jáfuid.
Árabut ođđabeairuohta lágiduvvo mealgat siivobut gálláráiddu mánáid várás.
Daban / juovlastállu
Ovdal lei dábálaš Dabána vázzit (juovlastállu), dábálaččat eahkeda ovdal juovlaruohta. Boarráset nuorat ledje gárvodan molssafárddain, vázze viesuid mielde, skoalkkuhedje uvssaid ja jerre: leago Daban ruovttus? Jus vástidedje, ii leat, de vázze nuppi viissui, ja jus viesun vástidedje, juo, de geigejedje busse dahje gahpira vai ožžo njálgáid.
Maiddái dán áiggi deaivida ahte mánát vánddardit juovlastállun, dávjá basiid gaskkas. Dál vázzet viesuid mielde, lávlot juovlalávlagiid vai ožžot njálgáid.
Girjjis ”Lappenes forhold” (1896) govvida Ole Thommasen juovlastálu vieru:
”Juovlastállu”, lei maiddái stullan Ivgus; dát stullan deaividii basiid (juovlaruohta ja ođđabeairuohta) gaskkas, áinnas 3. juvlabeaivvi, ja gili rávis nuorat gárvodedje molssafárddaide mii olggumusat lei jorggu dorka dahje beaska ja sieđga mii lei gissojuvvon boahkániin; gahpir lei beasis ráhkaduvvon, ja firkkal lei ráhkaduvvon seahkas, gahpir lei nu gallji ja stuoris, ahte dat čiegai olles ámadaju gitta čeabeha rádjai ja dasa ledje čuohppan njálbmeráiggi, njunneráiggi, ja čalbmeráiggiid. Sepmoniin njune vuollái ledje bidjan bieža man ledje váldán juogo duoljis dahje sávzadagas; dása lassin lei maiddái divga giddejuvvon sealggabeallái ja velá guhkes soabbi gieđas…”.
Árbejáhku
Ovdalaš áiggi lei ollu árbejáhku čadnojuvvon juovllaide. Dás leat čohkken muhtun osiid maid Anders Larsen ja Ole Thommasen leaba čohkken.
Juovlaeahkeda lei dehálaš ahte viissui ja návehii ledje guoddái doarvái čázi, ja guksi galggai heaŋgát lahka čáhceskálu, vai juovlagállá gávdná juhkamuša go lea čáhcegoiku. Muitalusain dadjo ahte jus son ii gávnna čázi, de son njammá vara dálu olbmuin, ja sii buohccájit, dahje son sáhttá dagahit lihkohisvuođa mii lagamus áiggis dáhpáhuvvá.
Buot giehtabargguid ja maiddái murreme galge gárvvistit ovdal juovlaruohta. Jus fertejedje bargat, de sáhtte ovdalgaskabeaivvis bargat.
Juovlaruohta eahkeda ja ija eai mánát ožžon olggos ja čuoigat. Sii muitaledje mánáide ahte juovlagállát válde mánáid ja nahkehedje daid stuora seahka sisa.
Juovlaruohta eahkeda lei vejolaš sihke gullat ja oaidnit ollu ipmašiid mat vánddardedje sihke vázzi ja vuoji, ja jus olmmoš lei doarvái duostil ja givasis, de sáhtii velá oaidnit maid nu diŋggaid. Jus dus lea earenoamáš sávaldat, de berret váldoluotta luoddaerrui čuožžilit, gokko luodda earrána golmma guvlui, ovddas maŋás ja juogo olgeš dahje gurut guvlui. Das don gullagoađát dáhpáhusaid, nubbi lea vearrábut go nubbi. Muhto don fertet dalle juogo veallát dahje čohkkát seamma báikkis áibbas lihkatkeahttá. Das don gulat ja oainnát issorabbo ja issorabbo diŋggaid, muhto don it galgga vástidit itge lihkadit. Jus dan nagodat jaska veallát dahje čuožžut dassážii go buot lea nohkan, de loahpas muhtun olmmoš boahtá du lusa ja jearrala maid don duođaid sávat. Easka dalle galggat vástidit, ja du sávaldat ollašuhttojuvvo.
Ođđajahki
Anders Larsen «Mearrasápmelaččaid birra», 1950
Dološáigge mearrasápmelaččat eai suovvan geange ođđajagebeaivvi iđedis mannat olggobeallai viesu ja guovlladit láse čađa viisui. Dat lei oalát gildojuvvon, danin go dalle sáhti oaidnit guhtemuš sis geat ledje viesusistte álggos galge jápmit ođđa jagis. Muitalusain dadjo ahte dálu reaŋga ođđajagebeaivvi iđđedis manai olggobeallái ja guovllai láse čađa sisa, seammás go earát čohkkájedje beavdde birra ja boradedje. Son oinnii ahte dálu isit čohkkái beavdeguoras, muhto sus váillui oaivi. Reaŋga issorasat suorganii ja dan beaivvi rájes son miellabuohccái. Dálu isit ges jámi seamma jagis (Návuonas, Ráhkkerávjjus).
Juovlabiepmut
Juovlabuvru lei árbevierrun, ja ollugiidda lei dát váldoborramuš juovlaruohta. Dalle lei maiddái dábálaš stellestit juovlabuvrru návehii.
Sauhau og flatbrødmølja. Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen.
Gárpamullju ráhkaduvvon sávzaoaivvis lei dábálaš biebmu juovllaid áigge, ja ollugat borra gárpamullju ruohttaeahkeda. Sávzzaoaivvit ledje sáltejuvvon ja goikaduvvon, dasto daid duolddahedje ja borre daid gárppain, áinnas vel sieráhiin.
Maŋŋelis lea sávza- ja spiidneerttegat eanet šaddan juovlaborramuššan maiddái Davvi-Romssas. Guolis lea lovttaguolli ja dorski dat mii lea eanemus dábálaš.
Juovllat Dálošvákkis
Henrik Stefanus Grape Albrigtsen lea govvidan 1925-1955 áigodaga juovllaid Dálošvákkis ná:
Go juovllat lahkonit de lei dilihis áigi dáluin. Skeaŋkkaid galge buohkaide gárvet, nissonat gođđe fáhcaid ja suohkuid. Bártnit ráhkadedje iešguđetge smávva diŋggaide rávisolbmuide. Mánát ožžo stoahkanbiillaid ja stoahkanfatnasiid. Nieiddat ožžo dohkáid. Dađistaga de álge gáhkkemin juovllaide. Sii goikadedje beassegáhkuid ja eará gohtáid.
Juovlaruohta ruohta čorgejedje ja basse
Juovlaruohta bidje juovlabuvrru návehii. Gintalat čuvge buot lásiin. Dasto boraimet juovlabuvrru, ja máisttiimet juovlagáhkuid ja lávlluimet juovlalávlagiid. Maŋŋil dan de lei áigi skeaŋkkaid juohkit, ja buohkat ledje hui gealdagasas. Nu go dábálaš, de ledje skeaŋkkat maid bearašolbmot ieža ledje duddjon. Soames háve gal hirpmahuvaimet go oaččuimet ođđa gápmagiid. Dat lei dan áiggis hui stuora skeaŋka. Earenoamážiid jus Bernard Helena (Helene Iversen) daid lei duddjon. Su gápmagiin lei nu fiinna hápmi. Gámageažit ledje nu fiidnát ja vuohkkasat ahte dat aitto fal heivejedje sabetbáddái . Helena Pedersen, Lállosjohka (Ysteby) lei maiddái hui čeahppi gápmagiid duddjot.
Vuosttaš juovlabeaivvi galge buohkat leat ruovttus. Dán beaivvi lei dušše lohpi mannat girkui ja čoakkalmasaide.
2. juovlabeaivve manne áinnas ránnjáid guossái. Dalle ii lean dábálaš ahte galge geange bovdet. Dákkár gallestallamiin de besse áinnas máistit ránnjá juovlagáhkuid ja herskkuid. Juovlamuorra ii lean gal dábálaš lestadialaš bearrašiin, muhto dávjá sáhtte váhnemat mieđihit mánáid sávaldagaid.
Aktuelle lenker
Om sjøsamene, Nasjonalbiblioteket
Lappenes forhold, Nasjonalbiblioteket
Tar på seg frykinngytende masker og kjeppjager naboen, Nordlys
Klart for skrekk og gru, Framtid i nord
Radio
