Ytre Gamvik
Dá lea ytre Gamvik, Ivgovuona olggumus luokta.
Báiki lea geasuhan olbmuid buriid guollesajiidisguin. Guovllus leat maid guođohan bohccuid máŋggaid jahkečuđiid. Gamvikas lea johtolat Moskavutnii.
Go olmmoš lea ytre Gamvikas, de gal ádde ahte dáppe leat olbmot orron máŋga duhát jagi. Báiki lea čáppat, goržžis ja jogas oažžu sáivačázi, ja leat buorit guolástansajit.
Badjosis eanadat lea eahpedássit, orru dego luondu livččii dan hábmen. Muhto eanadat leamaš álgoálggus duolbbas, ja lea ožžon hámiidis dološ ássansajiin. Dát ovddeš duktásajit oidnojit ain eanadagas.
Duktásajit leat boares ásodagaid bázahusat. Lavdnjegođiid ráhkadedje muorain, maid gokče bessiiguin ja lavnnjiiguin. Goađit sáhtte leat jorbasat dahje njealječiegagat.
Jorba bealljegođiid gasku lei árran, gos málestedje, ja gos liekkas bođii. Historjjálaš gálduin muitaluvvo, ahte sámi vieruin ledje njuolggadusat dan hárrái, gos giige galggai leat goađis. Dasa váikkuhii sohkabealli ja ahki. Muhtin gálduid mielde ledje golmma ipmilis, Sáráhkás, Juksáhkás ja Uksáhkás, maid iežaset sajit láhti vuolde.
Njuolggočiegahasa hápmásaš goađit [ofte kalt stavgammer] sáhtte juohkásit máŋgga latnjan. Olbmot ásse dávjá nuppi geažis, nuppi geažis fas orro šibihat. Lassin huksejedje dávjá lassivisttiid.
Lei viehka dábálaš gitta 1900-logu álggu rádjai, ahte sápmelaččat ásse gođiin. Maŋimužžan geavahuvvon gođiin ledje oalle ođđaáigásaš stohpogálvvut. Boarráseamos duktásadji, man agi leat meroštallan, leamaš sullii jagis 100 áigerehkenastima álggu maŋŋá.
Den funntomme perioden, Nord-Troms og Finnmark i det første årtusen e.kr, Nasjonalbiblioteket
