Davvi-romssa biebmoárbevierut

Davvi-Romssa biebmoárbevieruide leat váikkuhan golbma kultuvrra, mat leat suddan oktii, namalassii sámi-, kvena- ja dáža kultuvrrat. Mearrasámit ledje fástaorrut, ja sii elle guollebivdduin ja smávva eanadoaluin, muhto kultuvrii leat váikkuhan maiddái johttisámit, geaid geasseorohagat ledje dáppe.

GUOLLI

Guollebivdu lei vealtameahttun Davvi-Romssa vuotnagátti olbmuide. Dat buvttii biepmu beavdái, dainna sáhtii lonuhit gálvvu, maid muđui ii lean vejolaš fáhtet, ja maŋŋil dat buvttii ruđa dállodoaluide.

Dorski lei deháleamos guolli, ja eanáš guolli heŋgejuvvui goikat ja vuvdojuvvui goikeguollin. Jagi vuosttas mullju lei buoremus, ja dat fállojuvvui vuoivvasmageriin ja kamsemageriin.

Guolli borrojuvvui measta álo varasin, ja dalle bearaš čoahkkanii boradit vaikko gaskaija. Muđui guolli sáltejuvvui dahje suovastuvvui. Ovdal lei maiddái suvrraguolli dábálaš biebmu, ja dat vuššojuvvui go ii lean varas guolli. Meađđemiin ráhkaduvvojedje meađđengáhkut ja guohpermálli.

Biergu ja siskilušat

Maiddáii biergu sáltejuvvui, goikaduvvui dahje suovastuvvui. Dušše njuovadanáigge geavahuvvui varas biergu. Bohccobierggu geahččaledje doalahit varasin ja lihkostuvai bures buollašiid áigge.

Eanáš siskilušat geavahuvvojedje. Čoliin márfo varramárffiid ja siskilušmárffiid. Geahppáid ja monimuččaid sáltejedje, heŋgejedje ja geavahedje mális. Váibmu ja njuovčča sáltejuvvojedje, heŋgejuvvojedje dadje deddojuvvojedje ja geavahuvvojedje láibesuvlin. Vuoivvas bassojuvvui dadje vuššojuvvui ruškesbutnjosis. Sávzzaoaivvit, gálbbeoaivvit ja gusaoaivvit vuššojuvvojedje ja borrojuvvojedje beasseláibbiin. Sávzzaoaivvit maiddái sáltejuvvojedje, goikaduvvojedje ja borrojuvvojedje juovlaherskon.

láibun ja muorjjit

Pomorgávppi geažil Davvi-Romsa jáffuid fidnen lei sihkkaraston. Jáffut lonuhuvvojedje guliin. Nissonolbmot ja mánát dat láibo. Eanáš láibo beassegáhku stuorra meriid hávil. Čáhcegáhkuid ja mielkegáhkuid borre olu Ivgus.

Levssaid láibo máŋggaláganiid. Suollemas láibunrávvagat árbejuvvojedje eatnis niidii.

Maŋŋil láibugohte jeastadáiggis, ja dat biddjojuvvui stuorra gárcuide, ja de láibo gitta 20 láibbi hávil.

Murjjiin dego joŋain, sarridiin, gáranasmurjjiin, váraniin ja luopmániin ráhkaduvvojedje sáfttat, measttut dahje silttat ja desearat dahje bajálasat.

MIELKI JA MIELKEBORRAMUŠAT

Mielki geavahuvvui vuoja girdnumii, vustemii ja gomme ráhkadeapmái. Sihke varas ja suvrra mielki geavahuvvui, ja earenoamážit suvrra mielki. Dat biddjojuvvui eabbárii suvrut. Dađistaga go dat geavahuvvui, de devdojuvvui eappir fas easkka sillejuvvon milkkiin. Suvrra mielkái sáhtte bidjat joŋaid dahje gáranasmurjjiid.

Loahppemielki lei buorre geassebiebmu, go dasa gilviluvvui fiinnasohkar ala. Dat ráhkaduvvui lávccas, masa lasihuvvui easkka sillejuvvon mielki ala, mii galggai orrut lieggasis dassážii go dat lohppii.

BORADANÁIGGIT

Dábálaš boradanáiggit ledje iđitbiebmu, gaskabeaivi ja eahketbiebmu.

Dávjjimusat iđitbiepmus borre groavaláibbi dahje beasseláibbi. Láibesuvlin bidje biergorulla, sáltesáiddi dahje -hágá, ruškesvuosttá, vuoja loahppemielkki, gomme, measttu ja siráha. Málli borrojuvvui maiddái iđitbiebmun. Dat vuššojuvvui bivgejáffuin dahje hávvarrivnniin. Muhtimin mállái lasihuvvojedje biergo- dahje dorskebihtát.

Gaskabeaimális lei liegga biebmu, dávjjimusat lei guolli ja buđehat dahje biergomálli. Mállái sáhtte lasihit ruotnasiid dego gállaruohtas, rušpi, lávki ja buđehat, lassin rievnnit.

Eahketbiebmun lei dávjá galbma, vuššon guolli dahje steikejuvvon oktan buđehiiguin ja lávkkiin. Málli dahje buvru sáhtii maiddái leat eahketbiebmun. Dat vuššojuvvui bivge- dahje rohkajáffuin ja muhtimin maiddái hávvarrivnniin.

Biergomálli ja rudda lei dábálaš sotnabeaimális. Maŋŋá lei maiddái vejolaš fidnet småsteik ja heartameasttu.

Guollemáli ráhkadanneavva

Oppskrifter med kjøtt

Oppskrifter med innmat

Oppskrifter med ost og gomme

Oppskrifter med grønnsaker og bær

 

Kilde: Heftet «Mat og tradisjoner i Nord-Troms», 1997

Heftet Sjøsamisk levesett i gamle Lyngen, 2004

Om sjøsamene, Anders Larsen, Nasjonalbiblioteket

Fjordfolket i Kvænangen, Ivar Bjørklund, Nasjonalbiblioteket

Guohpermálli