Eallin Áhkkávákkis ovdal 1940.
Geasi 1936 vánddardi Jan Güettler (1917 – 1944), ja jus filbmaekspidišuvdna Suomas siseatnamiin gitta riddo guovlluide. Sii filbmeje oanehisfilmmáža «Nordanfärd». Dát mátki doalvvui Jan vuohččan Áhkkávággái.
Jan Güettler, 1940
Ođđajagis 1939 bođii son ruovttoluotta, ja orodii mánu Áhkkávákkis. Govaid mat gullet čajáhussi son govvi dán bottus. Teakstabihtát čajáhusas leat rievdaduvvon bihtát Güettlera manuskriptas «Vidden kallar». Teakstabihtát muitalit Jan jurddášemiid filbmaekspidišuvnnas 1936`ás, ja dan háves go son fas máhcai Áhkkávággái 1939`is. Teavsttaid lea Kalle Güettler rievdadan ja dárkkistan 2022`is.
Áhkávákkis
Jan Güettler muitala ahte Áhkkávággi lei sunnje dat ipmášeamos báiki gos son goassege lei leamaš. Viesut ledje unnit, boŋágan ja šaddiluvvon. Ja unna bovnnažiin viesuid gaskkas bohte suovvabohccit olggos.
Áhkávákkis deaivvai son Márjjoha ja nieidda Márjj-Iŋggá. Márjjot lei 86 jahkásaš sámenisu, áŋir borgguhit biipu ja pessimistalaš jurddášeapmi. Nieida Márjj-Iŋgá maid borgguhii biipu.
Jan Güettler ja Áhkkávákki nuorat čierastedje sabehiiguin várregilggáid. Maŋŋel ovtta beaivvi čuoiggadettiin ledje sii juo hui burežat.
Oallugat Áhkkávákkihasáin ledje risttálaččat, seammas sis lei sámi vuoiŋŋalašvuohta. Eatnašat sis eai háliidan hupmat daid fámuid birra mat ledje olbmuid gaskkas. Go bođii guossái de rávkkai «bures, bures», ja humádii baicca gávppoteallima, kino, girdiid ja amás fievrruid birra
Márkanat Ivgobađás
Guovtte geardde jagis deaivvadedje sámit, dáččat ja láddelaččat márkkaniin Ivgobađás. Sii gávppašedje ja servvoštalle. Jan Güettler vulggi márkkaniida ovttas gili olbmuiguin, doppe viidásit oaččui sáhtu sápmelaččain beassat Gárasavvonii ja das viidásit Ruŧŧii.
Giitosat Sámi Arkivii, Kalle Güettlerii, Tor Nilsenii ja Ingvild Larsenii.
