Sprøstekte torsketunger. Foto: Ørjan Marakatt Bertelsen/DÁG
Guollemáli ráhkadanneavva
Guolli lei dárbbašlaš vuotnaálbmogii, ja dat lei doarvái Davvi-Romssas. Oahpes cealkka lei » ….mii bijaimet buđeittaid duoldat ovdalgo sugaimet fávlái viežžat vuoššanguoli ». Dása leat čohkken ráhkadanneavvagiid guolleborramuš šlájaide mat leat earenoamážat Davvi-Romssas.
Dorski lei deháleamos guolli, ja eanas guliid goikadedje ja vuvden daid goikeguollin. Earát geavahedje eará guollašlájaid divssu, sáiddi, sallidiid ja hávggaid. Ii nu ollu gal, muhto geavahedje maiddái finddára, báldá ja loahka. Geasset bivde luosaid ja dápmohiid.
Go jagi vuosttaš mullju ožžo, de dat lei earenoamáš dáhpáhus, ja dat guossohuvvui oktanaga guolečovjjiin mas juogo lei vuoivvas dahje rohkajáffut ja hávvarrievnnit seaguhuvvon vuoivasiin.
Guoli geavahedje seammás go lei varas, ja bearašolbmot sáhtte čoahkkanit varasguoli mállásii vaikko ihkku. Guolli sáhtte spihket, sáltet dahje suovastuhttit. Ovdal lei suvrraguolli maiddái dábálaš biebmu, ja vušše go varasguolli ii lean gávdnamis. Meađđemiin dahke juogo meađđengáhkuid ja guhppármáli.
Ráhkadanneavvagat
Liŋkkat:
Bivdoáiggis vušše guolli beaivválaččat go suhke. Ollugat háliidedje suvrra guoli, go láittastuvve dušše varasguovli borrat. Geasset gudde guliid vuolábeallai ulleráji ja borde debbuid guliid nala. Go guolli suvrrui, de dan vušše. Dálvet vurkkodedje sápmelaččat guliid muohttaga vuolde, vai ii galgan suvrut.
Vižžojuvvon girjjis Mearrasápmelaččaid birra man Anders Larsen (1950) čálii.
Kilde: Heftet «Mat og tradisjoner i Nord-Troms», 1997
Aktuelle lenker
Samiske ord ved sjøen, meron.no
Om sjøsamene, Anders Larsen (1950), Nasjonalbiblioteket
Fjordfolket i Kvænangen, Ivar Bjørklund, Nasjonalbiblioteket
