Márffit

— Min mielas ledje seakkalággámárffit, buot buoremusat. Nuorran mii daidda leimmet hui váibmilat. Vaikko dalle lei geafesáigi, de min váhnemat oaivvildedje ahte biebmu lei dat mii vuoruhuvvui buot bajimussii. Sii eai vuovdán makkárge omiid. Mis lei nu ollu biergu. Juo, mis ledje ollu ja juohkelágan bierggut. Skárfvákki oappážagat Ruth Bergljot Larsen ja Eliva Antona Henriksen márfuba.

Mii goarrut čoali oktii bumbolárppuin. Mii daid gárvet ja vurket galmmihanskábii, dassážii go mis dasto lea varra. Mii sáhttit galmmihit maiddái vara, dat ii dahkan maidege. Dál gal ii leat nu movt dološáiggis go dalá olbmuin han ii lean galmmihanskábe. Dalle olbmuin lei olgovisti, ja go dálki čoaskkui dahje buolaštii, de borramušgálvvuid dohko bidje. Dalle mii eat njuovadan ovdal go buolaštii. Lei juste nu movt skáhpemurjjiin ge, daid ii sáhttán váldit ovdal go lei leamašan buolašidja. Muorjjit eai lean nu suvrásat go daid válde maŋŋil vuosttaš buolašija. Lea nu ahte maŋŋil buolašija de skáhpemurjjiin karbohydráhta rievdá sohkarávdnasii. Juste nu go buđehiinge, jus dat vurkkoduvvojit buollašlanjas gealláris, de dan dovddai smáhkus dakkaviđe. Jus buđehat vurkojuvvojit buolaš lanjas, de buđehiin šattai sohkkareaddjái.

Dál go leat gorron oktii čoliid, de daid bidjat edetčáhcái, ja doidit čoliid. Ovdal go bidjat vara čoliide, de álggos bidjat čázi ja iskat jehket go čázi.

Varrasegohus márffiide

2 lihtar varra
2 de sálti (sullii)
Sohkar dahje sierát
Nelet ja allehonda
Rohkajáffut
Moninbuoidi cahppojuvvon smávit bihtáide
Rusiinnat (Rusiinnaid mii álggos fierrut jáfus, vai eai rievdda čoali vuolágeahčái.)

— Dál lea márfehádja. Dat lea nelet. Mun lávediin máistit vara, ja nu isken lei go juoga mii váillui.
— Bija velá deadjabasttebeali neleha ja allehonda varrii!

Varraseaguhusa galgá fierrut dassážii go bures soarpu. Seaguhus ii galgga leat beare suohkat, dalle sáhttet márffit luoddanit. Dat galget veaháš geavvat ovdalgo deavdit.

Márffiid galgá vuoššat sullii ovtta diimmu. Go daid galgá vuoššat, de ferte daid náluin čuggestit ráiggáža vai áibmu beassá suođđat. Vuoi dette, dál luoddanii diet márfi. Livččiime dakkaviđe galgan dan náluin ráigat, dahje dáidá leat hejot gorrojuvvon oktii. Mii láviimet liikot go márffit luoddanedje, danin go dain šattai hui njálgga márfemális. Márfemáli vuoššaimet liemas mas márffiid leimmet duolddahan, ja bijaimet márfebihtáid mállái. Dan láviimet borrat iđitborramuššan beaivvi maŋŋil go márffiid leimmet vuoššan.

Siskilušain márffuimet márffiid čakčat. Juohke čavčča boraimet hui ollu márffiid. Eatnis ledje guokte oappá ja okta seassal/muoŧŧal/goaskit geat orro Oslos, ja juohke čavčča son lávii márfut sidjiide. Mun navddán ahte sii lávejedje vuordit márffiid. — Juo sii gal vurde. Sii dihte ahte mu eanu lávii sáddet márffiid sidjiide. Man ollu márffiid jáhkát ahte son lávii soahteáiggis sáddet sidjiide? Gitta dassážii go poastaolmmái dajai sutnje: «Dál it galgga šat sáddet eanet páhkaid dohko.» Son han ii diehtán mii lei dáhpáhuvvan, muhto son doaivvui várra ahte soames lei poastaolbmás jearran manin son sádde nu ollu páhkat dohko. Dalle vástidii eadni: «Juo, muhto su oappáin ii lean biebmu.» Poastaolmmái vástidii ahte: «Juo, muhto dalle fertet sáddet páhka muhto eará ja jápmán olbmo namas, bidjat sin nama sáddejeaddjin.» » Ii,» son vástidii, «jápmán olbmo namas mun gal in sádde maidege.»

Mu áddjá muitalii ahte soai leigga aitto náitalan, 1800-logu loahpageahčen. Soai oruiga ádjá váhnemiid viesus, muhto de dajai áddjá: «Dál moai áigo hukset iežame viesu.» Soai ozaiga ruhtaloana iežaska viissui. Loanaid váldit ii lean nu dábálaš dien áiggis´. Muhto nu soai dagaiba, muhto eaba gal ožžon ruđaid. Áddjá vulggii báŋkkuin humadit. Doppe dadje ahte ruđat ledje juo máksojuvvon. Muhto áddjá gal ii lean ruđaid ožžon. Son dadjalii báŋkui ahte son gal ii leat ožžon ruđaid, muhto ii mihkkege ábuhan. «Ruđat leat dutnje máksojuvvon, ja fertet gal máksit reanttuid ja oassemávssuid.» Ja áddjá fertii dan dahkat, muđui sii bohtet ja bántejit ja váldet visot su opmodaga. Son geahččalii dahkat buot máid sáhtii, muhto ii mihkkege ábuhan. Áibbas dorvvoheapmin šattaiga. Muhto de fáhkkestaga dadjalii ádjá viellja: «Mii čállit gonagassii.» Nu sii dahke ja čilgejedje morašlaš muitalusa ahte sis ii lean ráđđi šat oastit viesu go šattaiga máksit loatnaoassemávssuid vaikko eaba lean ožžon makkárge loana báŋkkus. Ii gollat nu beare guhkes áigi maŋŋil go Gonagassii leigga čállán, de ožžo vástádusa mas dieđihuvvui ahte vealgi lei sihkkojuvvon.

Nu fal, dasto lei gonagas sudno veahkehan. Imašgo ahte soai aniiga Gonagasa nu árvvus. Sudnos ledje gonagasgovat buot visttiin. Gonagas diđii ja gonagas veahkehii.

Muhto maiddái min ođđaset áiggis´, 50-logus, de lei Skárfvággilaš dievdu geas guokte bártni geat oktanaga leigga militearabálvalusas. Dáppe leat nu ceakkus eatnamat ja dušše liššáin sáhtii láddjet, ja son ii sáhttán ieš láddjet, danin go son buozai monindávddain iige sáhttán maidege bargat. Jus son ii beassan láddjet, de sus eai lean suoinnit šibihiidda, nu de sii nealgái jápme, sihke olbmot ja šibihat. Bártni guovttos geahččaleigga beassat vuolgit váhnemiid veahkehit, muhto dat lei veadjemeahttun. Dalle áddjá čálii gonagassii ja muitalii makkár heahtedilis sii leat. Soames beaivvi maŋŋil go reive sáddejuvvui gonagassii, go soalddáhat ledje čuoččahuvvon iđitdearvvaheapmái de jođiheaddjit čurvejedje bártni guoktá namaid ja sihte boahtit hoavddas lusa. Son dajai bártni guoktái ahte oažžuba mannat latnji gárvet gálvvuideaskka ja vuolgit ruoktot. De lei gonagas fas veahkehan. Dalle lei fas Haakon. Nu mii ráhkisteimmet gonagasa ja rohkadallat gonagas ja su bearraša ovddas vel odne ge, juohke sotnabeaivvi.

Go Sonja ja Harald šattaiga lohpádallanguoimmit, de eadni heaŋggui sudno lohpádallangovaid  stohpui.