Dán jága buošši 2025 lea olmmoš gii lea seailluhan mearasámi árbevirolaš máhtu buolvvaid čađa. Son lea leamaš hui guovdilis olmmoš Olmmáivákkis. Buošši-vuoiti lea Oliva Nilsen.
På bildet fra venstre til høyre: Sajje Solbakk, Svein O. Leiros, Buošši-pris vinneren Oliva Helene Nilsen, Camilla Brattland, Bente Ovedie Skogvang.
Davvi-Romssas lea buošši sohkabealneutrála gudnenamma mii addojuvvo olbmuide geat earuhit iežaset áŋgiris barggu, čehppodaga, roahkkadisvuođa ja áŋgirvuođa bokte.
Dán jagáš Buošši lea Manndalingen Oliva Nilsen. Sutnje geigejuvvo bálkkašupmi go lea eallinagi čatnasan mearrasámi duodjái ja mearrasámi biebmoárbevieruide. Son lea juo mánnávuođa rájes bargan árbevirolaš sámi duojiin ja borramušráhkademiin, ja son lea leamaš dehálaš máhtu ja kulturárbbi gaskkusteaddji.
Oliva lea čeahppi máŋgga árbevirolaš duodjeteknihkas. Son lea gođđán gávttiid ja komag-liinniid, duddjon ja gođđán komagaid, ja iežas bargguid bokte lea leamaš mielde doalaheame dehálaš árbevieruid eallimin. Son lea maid oassálastán máŋgga dokumeanttas ja girjeprošeavttas mat čalmmustahttet sámi kultuvrra ja historjjá.
Son lea máŋggaid jagiid barggu bokte leamaš guovddáš čalmmustahttimin ja nannemin mearrasámi kultuvrra guovllus. Son govviduvvo ovdagovvan ja dehálaš resursaolmmožin gii lea leamaš njunnošis seailluheamen ja gaskkusteamen sámi kultuvrra maŋŋel dáruiduhttináigodaga.
Oliva Nilsen ánssáša dán jága Buošši-bálkkašumi su barggu ovddas seailluhit mearrasámi kulturárbbi.
Hui ollu lihkku Oliva buošši bálkkašumiin!
Mer av Oliva Nilsen