Rátnogođđima historjá

Sápmelaččat lea gođđán ránuid goit 600-logu rájes. Dát erenoamáš gođđinmuorat ja gođđinmálle jávkkai dađistagá oalát dahje buori muddui, muhto vierru bisui ain heakkas muhtin báikkiin Norggas. Okta dain guovlluin lei Davvi-Romsa. Ránuid atne máksámuššan ja lonuhangálvun, ja šattai maiddái dehálaš sisaboahtogáldun soađi maŋŋil.

Rátnu lea stuora ullorátnu maid atnet oađđadahkan, loavddan dahje seaidnehearvan. Ovdamunni dainna lea ahte dat lea oalle čáhcejeahkki  ja danin sáhttá geavahuvvot vaikko makkár ilmmiin.

Norggas leat atnán guovttelágán ceakko gođđinmuoraid. Boarraseamos leat oppstadgogn nammásaš gođđinmuorat, mas várffi čavge rátnodeattuiguin ja gođđá bajilhagas vulos. Dieid gođđinmuoraid gohčodit maiddái oppstadvevan, ja dát lea okta buot buorraseamos gođđinvugiin mii gávdno. Greihka bálselihtiin jagis 600 o.Kr. leat govat dáin gođđinmuorain. Go vealu gođđinveavva bođii, de eanaš báikkiin heite atnimis ceakko gođđinmuoraid.

Davvi-Romssas jotke vieruin

Ovdal 2. máilmmesoađi gođđe ránuid árbevirolaš vugiin miehtá Gáivuona, Návuonas, Finnmárkku riddoguovlluin ja nuortalaččaid gaskkas. Dallego jearru ránuide unnui 1900-logus, ja Ivogvuonbađa ja Bossogobi márkaniid heaittihedje, de rátnogođđin maiddái nohkagođii. Duiskalaččaid boaldima geažil Davvi-Romssas ja Finnmárkkus jávke maiddái eanaš boares gođđinmuorat.

Muhtin báikkiin Vestlánddas ja Davvi-Romssas jotke aŋkke gođđinvieruin. Stordas, Tysnesas ja Fusas gođđe dáinna málliin hervejuvvon ránuid maid gohčodit Åklen ja Davvi-Romssas fas ránuid.

Gođđinmuorat dáidet ceavzán mearrasápmelaččaid gaskkas dan dihte go váldet unnán saji. Daid lea álki fárus fievrridit ja cegget, ja sohpet bures viesuide main leat unna lanjažat, ja maiddái gođiide.

Máksingaskaoapmi ja atnu

Luondduruovttudoalus fertejit riggodagaid, mat gávdnojit, atnit buoremus lágiin. Ránuid atne máksámuššan, ja nu mearrasápmelaččain dávjá ii lean várri iežaset atnui váldit daid. 1500-logus lea rátnu namuhuvvon iešguđetlágán vearrorehketdoaluin, vuohkin movt máksit vearu. Daid vuvde maiddái dáččaide ja leat namuhuvvon Bergena opmodatjuohkinbeaivegirjjiin 1600-logus, Bergengávppašeami olis.

Johttisápmelaččat oste dahje lonuhedje alcceseaset ránuid. Atne daid oađđadahkan ja govččasin gerresiin. Gollan ránuid atne loavddan ja uvssohin. Muhtin johttisápmelaččain ledje sávzzat mearrasápmelaččaid geahčus ja gođđe ránuid ieža.

Dát filbma jagi 1955 Guovdageainnus vuosiha movt johttisápmelaččat atne ránuid:

Maŋŋil 2. máilmmesoađi rievddai johttisápmelaččaid árbevirolaš ássanvuohki. Sii háhke alcceseaset dáluid, ja dasa lassin ledje ránut divron. Johttisápmelaččat sáhtte álkibut dábuhit alcceseaset loavdda- ja oađđadatránuid, mat ledje hálbbibut. Ránuid heite loavddan atnimis 1950-logus, muhto lea uvssohin adnon gitta dálá áigái.

Rátnogođđin Gáivuonas

Greneveving har lange tradisjoner i Kåfjord. Produksjon og salg av husflid har hatt stor økonomisk betydning helt frem til i dag.

Etter evakueringen og nedbrenningen av Nord-Troms og Finnmark, var det 5-6 kvinner i Skardalen og Manndalen som tok opp igjen grenevevingen. Anna Grosdøl fra Norges Husflidslag reiste rundt etter krigen og intervjuet folk i Kåfjord om husflid. Hun ble interessert i greneveving, og laget en film om grenevevingen i Manndalen og Olderdalen da hun besøkte området i juli 1947.

Filmen er i to deler og viser renningsmetoden og vevingen som ble brukt i Kåfjord:

Rátnogođđima ekonomalaš árvu loktanii fas dalle go Norgga Álbmotmusea Marta Hoffmann bođii fitnat guovllus jagis 1955. Son válddi ránuid fárrui lulás, vuovdalii daid ja jođihii daid Norgga Álbmotmusea bokte. Son ráhkadii maiddái filmma Olmmáivákki rátnogođđimis. Dan rájes  šattai fas rátnogođđin sisaboahtun báikedoaluide, ja eanet nissonolbmot ja muhtin dievddut nai gođđigohte fas ránuid. Kåfjorddalen Ullkarderi lei maiddái doaibmagoahtán 1954:s, mii lei áhpun gođđiide, go eai dárbbašan ieža gárret ulluid. Jagis 1964 čálii Marta Hoffmann doavtterduktamuša rátnogođđimis ja dainna dagai ránu ja gođđinmálle dovddusin stuorát álbmogii.

Marta Hoffmanna filbma rátnogođđimis:

Veven i Manndalen. NRK, 1988