Dáinna lágiin suohput ránu

Kvinne som sitter på gulvet og bruker den tradisjonelle renningstolen og grindvev for å lage jarekanten til greneveven

Ane Hansen Blomsterli bruker den tradisjonelle renningstolen og grindvev.
Foto: Marta Hoffmann/Norsk Folkemuseum

Dáinna lágiin suohput ránu

Suohppunvuohki maid atná ránu suohppumis lea erenoamáš ja dahká ahte ránus šaddet golbma rátnoholbbi dahje ravdda. Eará dovdomearka lea ahte ránu bajimus ravdda, várffi, goabbat čihkii gártet diehpit. Dás oahpat movt suohput ránu dáinna vugiin.

SUOHPPONMUORAT/SUOHPPUNSTUOLET

Tegning av en suohppunstuolet med samiske ord på enkeltdelene. Tegnet av KJellaug Isaksen/DÁG

Tegning: Kjellaug Isaksen/DÁG

Suohput suohppunmuoraide, mas leat golbma soappi, guokte guhkes ja okta oanehis. Ovdalaš áiggi lávejedje gođiin dáid soppiid čugget njuolga eananláhttái, muhto 1900-logus ráhkadedje čiehkajuolggi vuođđun soppiide. Suohppunstuolet lea eará namma dán suohppunreaidui. Čuožžamiid ráhkada niikuna/njiškuna vehkiin.

BARGOVUOHKI

Álggos mihtida gođđi várffi láiggiid guhkkodaga gieđaiguin, namalassii sallu, beali čáhppes ja beali vilges láiggiid. Daid coggá niikuma čađa ja čatná guovtti soabbái. Dasto mihtida čuoččaláiggiid mihtu, ja de gođđá daid várfin, nu ahte čuoččaláiggit šaddet livveláigin várfii. Earu dahká niikumiin, go dan lokte ja luoitá.

Várffi gođidettiin čuolbmada čuoččaláiggiid fiehttin ja joraha várfeláiggiid suohppunsoppiid birra, dassážiigo várffis lea guhkodat maid háliida. Daningo suohppu dainna lágiin ahte šaddet mohkit, de gártet guokte láiggi juohke juhkui, mii leage mihtilmasvuohta dološ áiggiid gođđosiid várffiin. Dađistaga go suohppu, de čuoldá juogu.

Gođđi dasto goarru várffi rivjii/bummii gitta. Dasto sirdá čuožžamiid gođđinmuoraide.

Cakkiid cegge seainni vuostá ja rivjja/bumma bidjá cehkiide. Čuožžamat heaŋgájit dál guovttegeardánit, gissojuvvon nođuide. Čuožžamat lea veaháš guhkibut go gođđinmuorat. Láiggiid liige guhkkodaga giessá ja čatná geđgiide, goabbat beali sierra. Dasto gierrá čuožžamiid, ovddabeali čuožžamiid sierra ja maŋábeali čuožžamiid sierra. Gierrinsoppiin sirre maŋábealčuožžamiid ovddabealčuožžamiin.

Čuožžamiid gežiin leat geađggit. Daid viežžá fiervvás dahje jogas. Stuora ránuide galgá juohke geađgi leat birrasiid gilobeallásaš ja dárbbaša sullii 11 geađggi. Geađggit mat leat lagamusas gođđaga gilggaid, galget leat losibuččat go eará geađggit.