Håvard Larsen. Govven: Johannes Vang
Eallin duojárin
Biografiija Håvard Larsena birra
Håvard Larsen riegádii Návutnii jagi 1955 vuosttaš mánu ja dál son orru Eljásnjárggas Báhccavuonas. Ođđajagimánus dán jagi son devddii 70 jagi, ja su bargodilli leamaš girjái ja bistán badjel njealljelot jagi.
Dát artihkal lea oanehis biografiija Håvard Larsena birra gos beassat lohkat veahá su 40 jagi eallima birra duojárin. Teaksta galgá addit ipmárdusa su barggu birra ja movt son lea šaddan okta dain beakkáneamos duojáriin Norgga beale Sámi. Ferte gal maiddai lasihit ahte Håvard Larsen ain lea aktiivvalaš duojár Sámis.
Larsen lea dovdoseamos iežas niibbiid ovddas mat máŋgii leat čalmmustahttojuvvon sámi niibeárbevieru seailluheamis. Son lea maiddai ožžon máŋga bálkkašumi bajitdási bálkkašanseremoniijain
Erenoamáš máhttu su barggus lea ahte son máhttá dáhkut iežas niibbiid. Larsen lea maiddai dovddus earret eará náhppi, rumbbuid, ja guvssiid duddjomis. Son lea maiddai olles bargodili háhkan nana materiálaipmárdusa ja máhtu árbevirolaš materiálaid geavaheami birra nugo muoraid, čorvviid, náhkiid ja metállaid birra.
Håvard Larsena mánnávuohta
Larsena mánnávuohta lea čadnojuvvon mearrasámi gillii Návutnii, mii lea Davvi-Romssas. Larsena mánnávuohta lea čadnon mearrasámi gilli Návutnii Davvi Romsii. Dáruiduhttin čuozai garrasit Návutnii nu movt maiddai ollu eará mearrasámi giliide, mii fas dagahii váttuid sámi árbevirolaš seailluheapmái. Dás lei iežas váikkuhus, nu movt Larsen ieš govvida dan, gos fertii ohcat dieđuid garraduoji birra olggobealde iežas ruovttoguovllu. Son mátkkoštii oahppásiid lusa, ja galledii duodječájáhusaid máŋgga bealde Sámi vai oahppat eambbo duoji birra. Larsen čilge ahte son geahččaleami bokte lea beassan hukset iežas gelbbolašvuođa, mat fas leat buktán sihke buriid ja heajos vásáhusaid. Iežas birra dadjá ahte lea eanaš áigge ieš beassan oahppat bargat geavatlaččat.
Duodji álggu rájes
Jagi 1985 álggii bargat sihke preparantan ja duojárin. Jagi 1991 lei juo stuora gálvojearru Larsena duodjebuktagiin, mii dagahii ahte beasai fokuseret iežas duodjeráhkadeapmái dan sajis go bargat preparantan. Larsena duojit leat dan rájes ostojuvvon sihke priváhta čoakkáldagaide ja almmolaš oastinortnegiid bokte nugo KORO ja Sámiid Vuorká-Dávvirat.
Okta ovdamearka dasa lea duodjegilvu man Várjjat Sámi Musea duodječoakkáldat (VSM) lágidii jagi 2000, gos sii oste niibbi ja dohppa (dávvirnummár: VSM.00620-1), ja sáltebohttala (VSM.00620-2). Nuppi duodjebarggu man berrešii fuomášuhttit lea Náhpi, 1999 (KORO.004168). Mii lea oassin Sámedikki čiŋaheamis. Náhppi lea beavdečiŋa muhtin sámedikki čoahkkinlanjain. Dákko berrešii maiddai čállit ahte Gonagas Olav oaččui čoarveniibbi skeaŋkan Sámedikki rahpamis jagi 1989 man Larsen lei duddjon. Jagi 1994, moadde jagi maŋŋel go Gonagas Olav lei ožžon niibbi, skeŋkejuvvui maiddai Dronnet Sonjai seammasullasaš niibi go galledii Hársttáid feastaspealuid. Okta Larsena čoarveniibbiin lea maiddai leamaš govviduvvon poasttamearkkain, ja dát leat stuora mihttomearri su barggu čalmmusteamis.
Dáiddalaš bargu čájáhusain
Viidáseappot viidána Larsena dáiddalaš bargu maiddái árbevirolaš duoji olggobeallái; son geavaha iežas árbevirolašmáhtu dáidagis, nu go ovdamearkka dihte skulptuvrraid ráhkadeamis ja akvareallaid málemis. Skulptuvra Vokteren (The Watcher) man Romssa fylkasuohkana dáiddačoakkáldat ostii jagi 1996 lea okta dakkár ovdamearka.
Larsena skulptuvra Sødme (Lust) (1996) čájehuvvui jagi 2019 Time for sculpture #1 – Muoras – árdnan nammasaš čájáhusas, ja nu maiddai Iver Jåksa ja Aage Gaupa barggut. Soai leaba guokte beakkáneamos dáidárat Sámis.
Sihke Larsena árbevirolaš duojit ja dáidagat leat čájehuvvon Norggas ja olgoriikkas olles su karrieara áigge. Okta ovdamearka lea go Norga lei guosseriika riikkaidgaskasaš girjemeassuin 2019-2020 gos Larsena sámi rumbu Untitled (1992) čájehuvvui House of Norway nammasaš joavkočájáhusas beakkán museas Angewandte Kunst Frankfurt am Mainas.
Håvard Larsen lea dál mielde RUOKTOT – Sámi rumbbuid máhcaheapmi (2024-2025) nammasaš johtti čájáhusas, mii lea prošeakta mas lea kultuvrralaš, politihkalaš ja symbolalaš deaddu. RiddoDuottarMuseat (RDM) lea buvttadan čájáhusa Sámiid vuorká dávvirat 50-jagi ávvudeami oktavuođas, mii ásahuvvui jagi 1972. Rumbu mii čájehuvvo House of Norway nammasaš čájáhusas lea seamma mii lei oassin RUOKTOT nammasaš johtti čájáhusas, dál čilgehusain/namain Tromme (Goavddis) (1992).
Eallin duojárin
Davvi Álbmogiid Guovddáš lea oastán Larsenis guokte priváhta duodječoakkalmasa mas leat oktiibuot 69 duodjebuktaga. Váikko dát orro leame oalle stuora lohku, de ferte seammás muitit ahte Larsen lea eallán 40 jagi duojárin, ja dalle ii leat dát lohkku loahppaloahpas nu stuora lohkku.
Larsena duodjebargguin oaidná čađat árbevirolaš árvvuid mat seailluhit dujiid iešvuođaid ja doaibmilvuođa mas atnu ja geavahanulbmilat leat guovddážis. Vuođđun Larsena barggus leat sihke árbevirolaš ávdnasat ja nana čanastumit árbevirolaš geavaheapmái ja hámiide. Dáidda nammasaš duodjebuvttuin lea maiddai árbevirolaš ávdnasiid geavaheapmi guovddážis.
Seammás leat sihke su duodje- ja dáidda nammasaš barggut dakkár konteavsttaiguin mat guorahallet mearrasámi ja sámi perspektiivvaid, leaš go sáhka niibemotiivva birra poastamearkkas, muorraskulptuvrrat, dahje rumbbut čájáhusain Norggas ja olgoriikkas.
Árbevirolaš sámi geahčastagas mas doaibmilvuohta, materiálaid válljen ja hápmi leat eaktun duodjebarggus, lea Larsen máŋgga láhkai veahkehan mearrasámi garraduoji boahtit oidnosii.
Su bargu badjel 40 jagi ja gitta otná beaivái, lea mielde sihkkarastimin ahte mearrasámi garra duodji bissu ealli kulturárbin. Iežas bargosajis Eljásnjárggas bargá son čađat ovddideame duodjeárbevieru, guvssis guksái ja niibbis niibái, ja lea dan láhkai dehálaš kulturguoddi Sámis ja nu maiddai mearrasámi kulturárbevierus. Juoidá man ovddas mii buohkat leat hui giitevaččat.
FAKTA HÅVARD LARSEN BIRRA
- Duojár, govvejeaddji, dáiddar
- Riegáduvvon Návuonas 1955
- Orru Elsnjárggas, Báhccavuonas
- Bargan dujiin badjel njealljelot jagi
- Beakkánis duojár
Håvard Larsen ja su dáida
Trykk på bildet for videoer av Håvard Larsen sine verk på sin egen Facebook side. Trykk på bildet for Reels.
Håvard Larsen´s anerkjennelser
- 1993 Årets tradisjonelle kniv – Norsk Knivforening
- 1993 Årets kniv – Norsk knivforening
- 1994 1. premie – Dyrsku´n
- 1994 Årets kniv – Norsk knivforening
- 1995 Årets kniv – Norsk knivforening
- 1996 Årets kniv – Norsk knivforening
- 1997 Jørn Jensens ærespris – Norsk knivforening
- 1999 Náhppi – KORO (Kunst i offentlig rom)
- 2000 1. premie, brukskniven – Villmarksliv
- 2001 Best in show – Nord-Norsk Villmarksmesse
- 2002 Best in show – Nord-Norsk Villmarksmesse
- 2005 Gullmedalje – Norsk knivforening
- 2012 Sorte hånd – Norsk knivforening
- Representert i H.M. Kongens knivsamling
- Representert i utstillingen “Trollstål og kjerringspinn”, Lillehammer 1993
- Representert i vandreutstillingen “Duodji” fra Varanger Samiske museum, oppstart 2000.
- Representert i Nordensfjeldske kunstindustrimuseum, Trondheim.
- Representert i Karasjok museum.
Håvard Larsen - Eallin duojárin
Håvard Larsen - jearahallan
Jearahallan Håvard Larsenin NRKas 1987
Et år med kunstneren Håvard Larsen
Govat váldon Håvard Larsenis
Čohkkejeddjiid rolla lea álo leamaš hui guovddážis museasuorggis go eai dušše hukse čoakkáldagaid ja institušuvnnaid, muhto buktet museaide dávviriid maid earát hárve besset oaidnit. Sii maiddai buktet fágalaš ipmárdusa maid ii leat vejolaš veardidit ruđaiguin, dát leat resurssat mat muđui eai gávdno huššás museaárgabeaivvis. Čohkkejeaddjit maiddai leat dehálaš oktavuođalađđasat mat čatnet museaid lagabui sihke dáiddáriid ja eará aktevrraid čohkkiidbirrasis.
Kjell Erik Sørum ja Per Gamborg-Nielsen leaba guovttis geat berošteaba hui sakka dávviriid čohkkemis, ja sudno vehkiin oaččuimet vejolašvuođa álggahit prošeavtta dokumenteret Håvard Larsena eallima duojárin. Olles rávesolbmoeallima, nappo máŋgalot jagi lea Larsen eallán duojárin, ja olbmot guhkkin olggobealde su báikkálašbirrasa leat geahččalan háhkat su niibbiid, guvssiid, ja eará beakkán dávviriid. Søruma ja Gamborg-Nielsena inddu ja áŋgiruššama dihte ii livčče lean obage vejolaš čohkket Larsena duodjebargguid.
Kjell Erik Sørum gii orru Eljasnjárggas, ii nu guhkkin eret Håvard Larsena orrunbáikki lea máŋgii galledan Larsena garraduodjibáji. Sørum lea beassan oaidnit Larsena bargoproseassa, iskat ávdnasiid, ja ipmirdan makkár dávvirat duođaid ovddastit su eallima duojárin. Ollu dávvirat Søruma čoakkáldagas lea dárkilit válljejuvvon Larsena teknihka ja estetihka mielde, ja dávjá lea historjá produkšuvdnaproseassa birra maiddai čuvvon dávviriid.
Per Gamborg-Nielsen gii orru Roas, moadde miilla olggobealde Oslo lea olles eallima čájehan beroštomi niibbiide. Su beroštupmi ii bisán čohkkemii: Son lea čuvvon mot Larsen lea viiddidan niibebuvttadeami jagiid čađa, ja áŋgirit váldán vára dáiddára buot mihtilmeamos bargguid. Gamborg-Nielsenis lea erenomáš beroštupmi niibbiide, seammá go maiddai Håvard Larsen ieš.
Oktiibuot leat dát guokte olbmo váldán vára Larsena dávviriin guhkibut go njealljelot jagi, mat sisttisdollet earret eará niibbiid, guvssiid ja eará duodjebuktagiid mat addet buori ja nana gova su duodjebarggus. Dán vejolašvuođa eai olbmot oažžu dávjá: ahte fidnet čoakkáldaga mas lea ná alla kvalitehta ja viidodat, ja mas juohke dávvira fárus lea sihke duodji ja historjá.
Søruma ja Gamborg-Nielsena beroštumi ja áŋgiruššama dihte beassat mii dál čájehit Håvard Larsena eallima duojárin dakkár vugiin masa sihke dutkit, berošteaddjit ja geahččit besset čiekŋudit, oahppat ja illudit. Seammás čájeha maiddai makkár vearditmeahttun rolla čohkkejeddjiin lea min kulturárbbi seailluheamis ja čatnamis oktii olbmuid, historjjáid ja dujiid sohkabuolvvaid rastá.
Kjell Erik Sørum
Per Gamborg-Nielsen
