Mat og sløyd. Foto: Aajege
Åarjel-saemieh
Dah saemieh mah åarjemes Saepmesne årroeh. Dah joekehts mubpiej saemijste leah evtemes gïele, jïh aaj gapta, tjaalehtjimmieh, guktie gåetieh tseegkieh jïh jeatjah kultuvredahkoeh. Aerpievuekien mietie leah gööleme, vijreme, bivteme, tjöönghkeme, vætna jïh båatsoe vihkeles åarjelsaemien sïebredahkesne.
Tekst: Aajege språk- og kultursenter
Årrodh
Daaletjen åarjelsaemien årromedajve noerhtelen Raaneste jïh Gautseste åarjese Svahkese jïh Eajrese. Luvlie- mearoegaedteste jillie-mearoegaadtan. Åarjelsaemieh bårrode årroeh stoerre dajvesne jïh eatneme, maadtoeh jïh fuelhkien histovrije vihkeles, jïh aaj båatsoe.
Reindrift. Foto: Aajege
Saemiestidh
Saemien gïeledajve gaajhkene laantine mah Saepmiem dej gaskem juakeme, bielieh Nöörjeste, Sveerjeste, Soemeste jïh Russlaanteste. Gïelen raasth eah fulkh rïjhki raasth. Saemiengïele soemen-ugrijen gïeledåehkesne. Gååvnesieh 10 ovmessie saemien gïelh, åarjelsaemien åarjemes. Sjïere joekehts åarjelsaemien jïh dej mubpiej saemiej gïeli gaskem.
UNESCO;en læstosne håvhtadihks gïeligujmie åarjelsaemien akte itjmies håvhtadihks gïele. Vaenieh gïeleutnijh jïh guhkies dej gaskem dåeriesmoere dejtie gïeh gïeline berkieh. Sïebredahke jïjnjh almetjh daarpesje gïeh saemiestieh. Sjïere lohkehtæjjah gïeh maehtieh learoevierhtieh tjaeledh jïh aaj almetjh byjjes reeremisnie jïh dïenesjebarkojne.
Voestes lïhtsem saemien baakojne edtja eejnegen diedtiestidh. Saemien lea verbaale gïele gusnie verbh vihkeles, mah darjoeh. Juktie baakoen maadtojste maahta gellie ovmessie baakoeh darjodh.
Vytnesjidh
Vytnesjidh lea vihkeles åarjelsaemide. Vætna leah tjåenieh mah nåhtede, tjiehpiesvoete jïh vuekie mejnie saemien jieledevuekie jïh vearteneguvvie vuesehte. Saemien jieledevuekie gosse ij jienebe vaeltieh enn maam daarpesje daelie jïh vuekie daam darjodh guktie ij gaajhkem vaeltieh. Åarjelsaemiej tjaalehtjimmie jïjnje geometrijen. Dah rïektes sïevh, leahtah jïh naestieh naejieh. Tjaalehtjimmieh, gosse guvvede, naaja vuj ditnine vuj gierkiejgujmie gååre, lea dovne praktihkeles, estetihken tjaebpies jïh dïhte gaskesadta. Daam vuajna treavkine, gieriehtsisnie, geasastahkine, dïrreginie, vaarjojne jallh vætnine. Dah ïebnh leah aerpievuekien mietie moerh, tjåervieh, måarah jïh skåerrie. Moerijste nuhtjie biessieh, roehtsh, moerh jïh fijferh. Bovtseste dueljie, tjåervieh, måarah jïh soenh vætnese jïh dah mah aajmene maahta byöpmedidh.
Byöpmedidh
Dah byöpmedieh mah bovtsh dejtie vedtieh jïh aaj guelieh jïh muerjieh. Sarven jïh bovtsen bearkoeh maahta doeltedh vuj bissedh, jallh såålhtedh, soevestidh jïh gejhkedh. Sjædtoeh voenges dajvesne aaj maahta beapmose, daalhkesidie, vætnese nåhtadidh jïh gåetiem tseegkedh.
Konsert. Foto: Aajege
Gåårvedidh
Åarjelsaemien gapta lea aerpievuekien mietie plaave jïh budteme rööpses, kruana jïh viskes klaeriejgujmie. Gapta mahte seammaleejns abpe åarjelsaemien dajvesne, mohte maahta vuejnedh gubpede båata jïh mij fuelhkijste. Tjïelkemes lea daablaleahta boengeskuvmine Plaassjen jïh Herjedaelien dajvesne, jïh dah mubpieh noerhtelen, Vaapste, Gaala, Nåamesje, Dearna, Vualtjere, bieliegievlieleahtah utnieh.
Dovletje aejkiej
Åarjelsaemiej histovrije maahta golme boelhkide juekedh: vijremesïebredahke, intensijve båatsoe jïh ekstensijve båatsoe. Båatsoe såvma eelki medtie 1200-1400 låhkosne. Jïh intensijve båatsoe såvma nåhki gosse orrijin bovtside buhtjedh, mij Nöörjesne deahpadi 1902 – 1964 jaepiej gaskem.
Aerpievuekien mietie dej saemiej gåatomedajvh, aaj åarjelsaemien dajvesne, eah rïjhkeraasti mietie. Gosse Sveerje jïh Nöörje raastem tseegkin jaepien 1751 dellie båatsoen tsiehkieh tjïelkestamme Lappekodisillesne., mij lij lissine raastetraktaatese dej göökte laanti gaskem
Sørsamene. Foto: Rørosmuseet / Iver Olsen
Daaroedehtemepolitihke lea baakoe mij lea byjjes politihke maam nöörjen åejvieladtjh nuhtjin gosse sïjhtin saemide assimileeredh nöörjen sïebredahkese. Medtie 100 jaepieh, medtie 1850 raejeste, lij dan byjjes nöörjen politihke saemieh edtjin nöörjen sïebredahkese assimileeredh.
Dïhte voestes saemien sivijlesïebredahkeorganisasjovne Nöörjesne lij Brurskanken Samiske Kvindeforening Vaapstesne jaepien 1910 tseegkin mïsse organisasjovnenyjsenæjja Elsa Laula Renberg skreejri. Aareh 1900-låhkosne lij stoerre saemiepolitihken barkoe, mestie gaskem jeatjah voestes internasjonaale saemietjåanghkoe Tråantesne sjïdti jaepien 1917.
Daan biejjien
Daan biejjien byjjes vuajnoe staate Nöörje lea tseegkeme göökte almetji eatnamisnie – saemieh jïh daaroeh. Gåabpatjahkh åålmegh seamma reaktaj utnieh dej kultuvrem jïh dej sïebredahkejieledem evtiedieh.
Daan biejjien Saemiedigkieh tseegkeme dovne Nöörjesne jïh Sveerjesne jïh åarjelsaemien institusjovnh goh skuvlh, museumh, teatere jïh gïelejarngh leah abpe åarjelsaemien dajvesne.
Baakoeh
Tjoejkedh
Tjoejkedidh
Tjoejkehtalledh
Tjoejkehtehtedh
Tjoekehtidh
Tjoejkehtæjja
Tjoejkelidh
Tjoejkestidh
Tjoejkijidh
Aktuelle lenker
Se filmen: Elsa Laula Renberg – Kvinnen som samlet Sápmi, NRK
