Dáinna lágiin gođat ránu

Ane Hansen Blomsterli, født på Oppervoll, vever grene (1955). Fotograf: Marta Hoffmann, Norsk Folkemuseum. Eldre kvinne med skaut og forkle som står foran veven og er ferdig med en grene.

Anne Hansen Blomsterli, født på Oppervoll, vever grene (1955).
Fotograf: Marta Hoffmann, Norsk Folkemuseum

Dáinna lágiin gođat ránu

Maŋŋilgo leat suhppon, de sáhtát ges gođđigoahtit. Ja de fertet leat váraid nalde, vai rátnu ii šatta skielgán.

ÁVILAT

Ovdalgo gođđigoađát fertet ávildit. Áviliid čuolbmadat guhkes árppus, ja duššo maŋit oasi čuožžamiin ávildat. Válddát ain hávális ovtta čuožžama, mii leat guovttegeardán, daid vástideaddji ovddit čuoččaláiggiid gaskkas.

MOVT RÁHKADAT UTTU?

Gođidettiin lea livveláigi uttus: nođđu mas lea livveláigi. Go uttu ráhkadat, de giesat láiggi moatte gearddi gieđa birra, luvvet dan ja ráhkadat ollu gielaid. Dat galget leat birrasiid 50 cm guhku. Juohke giela maŋŋil giessalat láiggi bajimus oasi birra, vai šaddá dego oaivin. Dat galgá leat birrasiid 10 cm guhku. Gođidettiin válddát láiggi uttu siskkobealde. Vivššas šaddet guokte uttu.

RÁTNOGOĐĐINVUOHKI

Go gođát, de váccát ovddas maŋás gođđinmuoraid ovddabealde ja molssodat beliid, ja hoigadat láiggi bajás suorpmaiguin. Duos dás ain čilget láiggiid, namalassii sirret dan guovtti čuoččaláiggi mat leat ovtta ávilis. Gođidettiin giesat dan válmmas oasi ránus rivjii/bummii. Go čuožžamiid fertet guhkidit, de luvvet eanet láiggi fihtiin mat leat gitta geđggiin, ja de jođihat fas girriid vulos gitta geđggiid rádjái.

DÁIDNI JA BÁLLU

Dasto gođát hearvvaid, namalassii dáinniid, ja vuođu, bálu. Ránu hearvvat sáhttet leat hearvastábit ja njuolggosázut. Juohke gođđis lea iežas gođđinmálle ja iežas málle hervet ránu. Gođđit leat álohii hábmedan ođđa hearvvaid dan vuođul maid leat oahppan ja oaidnán, ja dan vuođul maid son háliida, geasa rátnu galgá. Goitge lea dihto málle maid čuvvot. Jus okta dahje eanet dáinnit leat gođđojuvvon vearrut, de dadjet ahte rátnu lea skielgá.

MOVT VÁLBMET RÁNU?

Go ránuin lea geargan, de luvvet girriid cehkiin ja giesat daid nođđun boahtte hávvái. Čuožžamiid časkát gaskkat birrasiid 10 cm eret rátnoravddas. Geđggiid divttát láhttái gahččat. De čuolbmadat diehpážiid ránu vuolit ravdda láiggiin, faŋuhat bajás ja lutket ja gálggat áviliid ja de loahpas luvvet ránu rivjjas/bummas.