Govvateaksta: Gápmagat mii čájáhusas, duddjon lea Karin Olsen. Govvideaddji: Sara Lien
Gápmagat / gámmagat
Gápmagat ledje deháleamos árbevirolaš gápmagat Davvi-Romssas gitta 1950-logu rádjai. Dalle go gummistevvelat ja skuovat váldojedje adnui, de jávkkai maiddái gámagoarrunmáhtolašvuohta.
Seamma go ullofáhcat ge, leat gápmagat dat sámi bivuin mat guhkimusat leat leamašan anus. Gitta 50-logu rádjai lei dábálaš oaidnit olbmuin gápmagiiguin. Eanemus dábálaš ledje gáma adnu barggus, dahje skuvlaagi mánáide.
Eai buohkat gal ieža duddjon gápmagiid, muhto lagas gilážiin ledje gámaduojárat, ja soapmásat dain begge hui čeahpes gámaduojáriin. Gámaduddjon lei dehálaš dienasgáldun ovddeš áiggi gámaduojáriidda.
Alddis leat náhkit
Eatnasiin Davvi-Romssas lei dállodoallu, ja ledje danin alddiineaset náhkit. Gápmagiidda atne gusa, vuovssá dahje sávzzanáhki, ja muhtumat vel njuorjjonáhkki. Jus galge bohcco duollji atnit, de šadde dan oažžut boazosápmelaččain, nu maiddái suonaiguin mas dahke suotnaárppu. Daid oste boazosápmelaččain geat johte mearragáddái, dahje serve márkaniidda, nugo Ivgu márkanii.
Gápmagiid vuođus atne gusanáhki dahje vuovssánáhki. Guovtti, golmma jagi boares vuovssá náhkki lei buot buoremus. Mánáidgápmagiidda atne gálbbenáhki, danin go dat lei dipmáset náhkki. Ruodjasii atne sávzzanáhki dahje bohccoduollji, ja dađistaga maiddái gáicadaga.
Guhkes mannolat mii čuovvu jahkodagaid
Náhkiid ostet ja gápmagiid goarrut gulai nissonolbmuide. Duddjot gápmagiid lea guhkes proseassa, ja dat bargu čuovui jahkodagaid. Čakčat njuvve šibihiid ja dikšo náhkiid. Dan šibiha man galge adnit duddjomii njuvve hui čábbát. Giđđageasi bidje náhkiid navváleapmái, ja vižže osttu mii goikaduvvui. Náhki navválahttit, ostet ja goikadit lea bargu mii dávjá bisttii olles geasi. Čakčat ovdalaš juovllaid de gorro gápmagiid. Odne gorrot gásseárppuin, muhto ovdal gal atne bohccosuonaid. Válbmet ostemis gárvves gápmagiid, de galget gápmagiid vuoidat bihka ja guolevuoja seaguhusain, vai šaddet čáhcejeahkkin. Aitto vuidojuvvon gápmagat girde buotlágan dálkki, ja ledje danin hui heivvolaš gápmagat riddoguovlluin, gos lei lávttasdálki sihke geasset ja dálvet.
Gápmagat dievdduide doddjojedje buot buoremus ávdnasiin, danin go dat ledje bargogápmagat ja fertejedje danin gierdat eanet. Gápmagat nissoniidda ja mánáide gorro aseheabbo náhkis.
Devde gámasuinniiguin
Vai galge leat lieggasat, de gámaagiide bidje gámasuinniid. Maŋŋil go gámasuinniid leat goikadan ja savdnján, de dat lea dego ulloskoađđasat, ja juolggit bissot goikkisin ja liekkasin. Gámasuinniid čuhppe čakčageasi, ja vurkkodedje daid seahkain dálvvi badjel. Juohke iđida dállestedje gápmagiid, ja eahkes fas válde gámasuinniid eret gápmagiin ja bidje daid goikat.
Coggat gápmagiid gohčoduvvo čolčet. Jus gámavuoddagat ledje čábbát gissojuvvon, de dadje ahte “don leat čoalččas!
Gápmagiidda atne čuldojuvvon dahje bárgiduvvon vuoddagiid. Árbevirolaččat vuoddagiid ivdni sáhtii muitalit dan olbmo birra, muhto diet rievddadii báikkis báikái. Dál lea dábálaš ahte vuoddagat leat máŋgga ivnnis. Ii leat dušše čábbodaga dáfus ahte lea dehálaš čábbát coggá gápmagiid ja riekta giessat vuoddagiid, go gápmagat galget leat gissojuvvon vai čáhci ja muohta ii golgan gápmagiid sisa.
Harry Solhaug forteller om komager, sennagress og komagsmurning, intervjuet og filmet av Erin Roseneng www.eirinroseneng.com
Geahča filmma Oliva Nilsen birra gii lea Olmmáivákkis eret ja goarru gápmagiid:
En film av Reni Jasinski Wright og Irene Lum Asanji
Bussjåfør i komager, av Øyvind Rundberg, Kåfjord
Aktuelle lenker
Heftet Sjøsamisk klesbruk i gamle Lyngen
Fjordfolket i Kvænangen, Ivar Bjørklund, Nasjonalbiblioteket
Om sjøsamene, Nasjonalbiblioteket
Intervju med samekone fra Manndalen 1975, Nasjonalbiblioteket